
Ke totongi he TDB e $319,504.00 kia Kolio Tapueluelu
‘Eke huhu’i ko ‘enau maumau’i ‘enau aleapau ngaue´, pea tukuaki’i ku ne tila NA’E tu’utu’uni ‘a e Tu’i Fakamaau Lahi ‘a Tonga´, Malcolm Bishop ke tali

‘Eke huhu’i ko ‘enau maumau’i ‘enau aleapau ngaue´, pea tukuaki’i ku ne tila NA’E tu’utu’uni ‘a e Tu’i Fakamaau Lahi ‘a Tonga´, Malcolm Bishop ke tali

Hili e holo ‘a e saa ‘o e falelotu langa fo’ou e siasi SUTT Hala’ovave ‘i Tisema na’e ta’ofi ‘e he Potungaue Polisi ha to e

KUO tautea ke ngaue popula ki he mate ‘i he fakamaau’anga lahi ‘i Nuku’alofa ‘a e taki e4 kau kengi Comanchero ‘i Nuku’alofa ko ‘Eneasi Taumoefolau

Tuku ‘ene sela’I e kau popula´ kae hu atu ‘o kau he kau popula´ KUO tu’utu’uni ‘a e Tu’i Fakamaau lahi ke ngaue popula ‘a Tohi

KUO tautea ngaue popula ta’u ‘e 9 ‘a Ta’ufo’ou Fale’ofa ta’u 50 mei Kolonga ‘i Nuku’alofa ki he hia ma’u mo e faito’okonatapu ko e ‘aisi

NA’E tautea ‘a Tevita ‘Elone Shoji Tu’I’ile’ila mei Sopu ke ne ngaue popula ta’u ‘e 11 ki he ma’u kiai ha kofukofu ‘aisi kalami ‘e 2236.08g

Hili e ngaahi tautea ngaue popula ta’u lahi ki he kau kengi Commandcero ‘i he Fakamaau’anga lahi ‘o Nuku’alofa na’e fakaha ‘e he Tu’I Fakamaau Lahi

KUO faka’ilo ‘a Maikale Sala ta’u 48 mei Havelu ‘e he kau polisi mei Nuku’alofa ki he nofo hotele he ‘aho ‘e 61 pea ‘ikai ke

NA’E faka’ilo ‘a Malia Pauline Siua Masila ta’u 25 mei Angaha ‘Eua ‘e he kau polisi ‘a Nuku’alofa ‘i ‘Okatopa ta’u 2025 ki he hia ko

KUO faka’ilo ‘a ‘Enisila ‘Ahohako ta’u 34 mei Tokomololo ki he’ene ngaue ke fakamana’i fakamalohi ke fakatupu ha kovi kia Leata Fakalelei 88 Hoeft mo ha

‘OKU kei tali hopo a e fefine pisinisi ko Chuamei Qian ta’u 58 nofo Longolongo hili hono faka’ilo ko e tukuaki’i ki he’ene huu mai he’ene

Tu’utu’uni ai pe ke tohi puke ‘a Pita Hopoate pea ke ha he fakamaau’anga ‘aho 13 Fepueli´ KUO tuku mai ‘e he Fakamaau Polisi Ma’olunga ko

Ne ‘uluaki felotoi ke foki ‘a ‘Epalahame ki he lakanga Palesiteni pea totongi $15,000. Toe foki mai e kau Poate ia mo e fokotu’u kehe

Kei malohi pe e fakafa’ahi mo e tau’aki loto´ ‘i loto he kau memipa Fale Alea´ KUO tukuange mai ‘e he ‘Eiki Palemia´, Lord Fakafanua ‘ene

‘Ikai ‘asi ‘a Pita mo ‘ene loea´ he ui e hopo´. Tohi taki! Ha leva e tu’unga ‘oku ‘iai ‘a Pita Hopoate´ he kapau ‘e

KUO fakapapau’i ne pekia ha toko 2 pea lavea e toko 8 ‘i he fana na’e fakahoko ‘i tu’a he tau’anga me’alele e ‘api Siasi Mamonga

Toe feinga ia he fefine ni pea ‘alu aa ‘o ngaue popula NA’E tautea he fakamaau’anga lahi ‘a Tonga´ ha matapule India Fisi ka ‘oku nofo

NA’E ‘ikai ke tali ‘e he fakamaa’anga Lahi ‘a ‘Okalani ‘a e tangi e matapule ko ‘Isikeli Taufa fekau’aki mo hono tautea ia ki he ma’u

KUO tautea ‘a Penisimani Fisi’ihoi ta’u 43 mei Longolongo ke ngaue popula ta’u 1 mahina 6 ki he’ene ma’u e $20,000 mei he’ene tu’uaki fakatau ha

KUO fakahalaia’i ‘a Piisi Finau ki he tikite ‘e 4 ki he’ene faka’uli ha Range Rover he po’uli ‘aho 21 Sepitema 2022 ‘o lele lahi ai

KUO toloi e hopo ‘a Meliame Lu’isa Finau Langi ta’u 39 mei Longolongo ke toki aofangatuku he ta’u fo’ou ki he tukuaki’i na’a ne kaiha’asi e

NA’E hoko ha ‘ulungaanga kovi ko hono ha’aki ha fa’ee lolotonga e houa kai e taha ‘o e talitali e konifelenisi ‘a e Siasi Tonga Hou’eiki

NA’E huufi ‘e he Tama Tu’i Tupou VI he ‘aho 20 ‘o Tsema e holo e ‘apiako Anastasis ‘i Matatoa pea ne fakahuafa ko Molaea pea

Tangi e matapule Tonga ‘o hopo’i ‘o mahino ne kaakaa e fili´ NA’E tali ‘e he Fakamaau ko Richard McIllraith ‘a e ‘eke’i ‘e he fakafofonga

‘OKU lolotonga fe’ao e fa’ee ko Veisinia Fehoko ta’u 65 mei Fatai mo e tukuaki’i ‘e he kau polisi ki he’ene tali ha koloa kaiha’a meia

Tuki ha me’alele ‘a ha fefine he hala´ he’ene ‘ita ‘o maumau NA’E puke ‘e he kau polisi ‘a Viliami Lausi’i Tapa’atoutai ta’u 53 mei

NA’E hua ‘e he kau polisi he ta’u kuo ’osi ‘a e uta ‘a e fefine ko Kelela Elizaberth Vaitohi ta’u 39 mei Halaleva ‘o ma’u

NA’E tautea ‘e he Tu’i Fakamaau lahi Paul Garlick he ‘aho 5 Tisema ‘a Christopher Tupe ta’u 20 mei ‘Ohonua ke ne ngaue popula ta’u 1

KUO tu’utu’uni e Potungaue Polisi mo e Potubgaue Savea ke tapui ha to e ngaue’aki e matatahi Laulea ‘I Fatumu´ ki ha kaime’akai pe ko ha

NA’E fakaha mei he kau polisi´ na’e puke ‘e he kau Polisi ‘a Salesi Makafilia mei Hauloto ‘o tukuaki’i ki he maketi niumata pe mo tila